Naiste keskmine eluiga on ~77 aastat, mis pidevalt tõuseb. Soome naiste prognoositav eluiga on 80 aastat. Keskmiselt lõppevad menstruatsioonid 50-51 (45-55) aastaselt. Seega on 1/3 naise elust menopausijärgne aeg. Menopaus on viimane menstruatsioon elus, kui 1 aasta jooksul pole järgnenud järgmist menstruatsiooni. Kuigi üleminekuiga on loomulik osa naise elust, on teada, et menopausi järel suureneb risk haigestuda haigustesse, mis on seotud östrogeenide-munasarja hormoonide-vaegusega: menopausi järel hõrenevad luud ja suureneb luumurdude risk, pärast menopausi võrdsustub südame-veresoonkonna haigestumine meestega, suureneb risk Alzheimeri tõvele. Elustiili häirivad muutused, mis on tingitud östrogeenide vähenemisest, algavad juba nn. premenopausis, kuni 8 aastat enne menopausi.
Üleminekuea (klimakteeriumi) all mõistetakse eluetappi, kui munasarjade funktsioon nõrgeneb ja lõpuks vaibub. Menopaus saabub veelgi varem munasarjade eemaldamise järgselt, peale kiiritamist või ravi tsütostaatikumidega (onkoloogilised ravimid). Suitsetavatel naistel saabub menopaus 1,5-2 aastat varem. Perimenopaus, vahetult menopausile eelnev aeg, loetakse alanuks, kui menstruaaltsükli pikkus on selgelt muutunud ja muutub menstruaalvere hulk. Perimenopaus algab kesmiselt 47-48-aastaselt ja kestab keskmiselt 4 aastat (2-8). Perimenopausaalseid tsüklihäireid peaks ravima tsükliliselt kollakeha hormoonidega, mis vähendab ka emaka limaskesta vähi riski.
Naise sünnimomendil on ~miljon primordiaal- folliiklit. Alates 35-38 eluaastast hakkab folliiklite hävimine kiirenema, mistõttu langeb oluliselt rasestumise võimalus.
Üleminekuiga on lihtne diagnoosida. Hormoonanalüüse üldiselt ei tehta. Kuid ebaselgetel juhtudel ja menstruatsioonide lõppemisel alla 40-aastastel on vajalikud lisauuringud. Otsesed üleminekuea sümptomid, mis viitavad östrogeenide taseme langusele on: ärrituvus, masendus, meeleolu kõikumine, kuumad hood, öine higistamine, väsimus, algatusvõime puudumine, keskendumisraskused, apaatia, peavalu, mälu halvenemine, unetus, nimme- ja lihasvalud, liigesevalu, südamekloppimine, nutuvalmidus, libido (seksuaalsuse) nõrgenemine. Östrogeenide vähenemine kiirendab organismi normaalseid vananemisilminguid. Üleminekuea hilised sümptomid on naha ja limaskestade õhenemine, uriinipidamatuse tekkimine, luude hõrenemine, südame-veresoonahaiguste riski suurenemine ja kesknärvisüsteemi kurnatus.
OSTEOPOROOS.
Osteoporoos ehk luude hõrenemine on vanade inimeste, eriti vanade naiste haigus. Osteoporoosiga kaasnevad luumurrud on
kõigi arenenud maade majanduslik probleem.
Osteoporoosi soodustavad tegurid on osaliselt pärilikud pärilikud, sale kehaehitus, varane menopaus, suitsetamine,
rohke alkoholi kasutamine, vähene füüsiline aktiivsus, immobilisatsioon, ebapiisav toitumine, ebapiisav kaltsiumi
saamine, ebapiisav D-vitamiini saamine.
Osteoporoosi ravi on efektiivsem siis, kui alustatakse vähemalt esimese viie aasta jooksul pärast postmenopausi ja
kestab vähemalt 10 aastat. Ravi võib alustada ka hilisemas eas. Ravi jätkamiseks ei ole ülemist piiri.
SÜDAME- ja VERESOONKONNA HAIGUSED.
Pärast üleminekuiga haigestub iga teine naine südame isheemiatõppe. Seda soodustavad suitsetamine,
ülekaal, hüpertoonia, diabeet jm.
Hormoonasendusravi kaitseb südame isheemiatõve ja infarkti eest.
KESKNÄRVISÜSTEEMI KURNATUS.
Pärast üleminekuiga võib halveneda mälu ja rahvastiku vananedes suureneb dementsete arv. Alzheimeri
tõbe esineb naistel 2 korda sagedamini kui meestel. 20-50% üle 85-aastastest naistest on Alzheimeri tõbi.
Uuringud näitavad, et östrogeenravi väldib või lükkab edasi Alzheimeri tõve tekkimist ja
leevendab haiguse sümptomeid.