40. juubeli lähenemine teeb paljud vallalised ameeriklannad ärevaks.
Ameerikas on kinnisvarahindade kõrval kerkinud uueks kõneaineks munarakkude külmutamine. Naised, kelle abieluvõimalused on veel 40-nda sünnipäeva
lähenedes ebaselged, kaaluvad tõsiselt võimalust oma munarakud külmutada, kirjutab Herald Tribune. Nii loodavad nad vaigistada bioloogilise kella
armutut tiksumist, et siis härra Õige ilmudes munarakud käiku lasta.
Enamasti on munarakukülmutajad 38-39-aastased naised, kes on jõudnud arusaamale, et nende prints ei pruugi niipea tulla. Samuti arvestavad nad võimalusega,
et ei saa lapsi loomulikul teel, kuigi neil on veel säilinud lootus saada laps oma tulevase mehega. Munarakkude külmutamine on suhteliselt uus asi ja sel
teel on sündinud vaid üksikuid lapsi. Külmutamisele peavad palju paremini vastu embrüod, kuid selleks on vaja meesdoonori spermat.
20-aastaselt seda teha on liiga vara, sest siis on veel suur tõenäosus, et külmutatud munarakke ei lähegi vaja. Parim aeg munarakkude külmutamiseks on
30-ndate eluaastate keskpaik. Vanematel naistel on suurem oht nurisünnituseks, sagedamini esineb neil munarakkudes kromosoomivigu, sest munarakkude
kvaliteet langeb. Noorema doonori munarakke kasutades on naised sünnitanud ka 50- ja 60-aastaselt, kuid 40-ndate aastate keskpaik on viimane piir
naise enda munarakkude kasutamiseks.
New Yorgis asuva Mount Sinai meditsiinikeskuse doktori Alan Coppermani sõnul oli naistel seda vähem kvaliteetseid munarakke külmutamiseks, mida vanemad
nad olid. Jõhker langus munarakkude kvaliteedi osas tuli pärast 37. eluaastat. Mida vanemad olid naised, seda kehvemini reageerisid nad munasarjade
hormonaalsele stimulatsioonile.
Paljud naised kõhklevad kaua, sest meditsiini autoriteetide meelest on munarakkude külmutamise protsess suuresti eksperimentaalne. Üks suurimaid
viljakusekliinikuid Boston IVF, mis on alates 1986. aastast ilmale aidanud enam kui 20 000 beebit, on munarakke külmutanud 2005. aastast. Esimesest
külmutatud munaraku rasedusest teavitati tänavu kevadel.
Kliiniku kogemused näitavad, et enam kui pooled munarakkudest elavad üle sulatamise, kohati isegi 80%. Üks kolmandik embrüosiirdamistest lõpeb rasedusega.
Odav lõbu see just pole. Munaraku külmutamine pole siiski igale naisele taskukohane. Näiteks maksis üks 39-aastane naine 12 000 dollarit (ligi 140 000 kr),
et külmutada kaheksa munarakku. Samas ei saa ta vastutasuks mingit garantiid, et nendest munarakkudest ka kunagi lapsed sünnivad. Drea Hoffman,
41-aastane Los Angelesi filmitegija, lasi oma munarakud külmutada 39-aastaselt. Hormoonstimulatsiooni tulemuseks oli 6-7 munarakku, kuigi ideaalne oleks
olnud 20 või enamgi. Ta tegi läbi kolm munarakkude külmutamise tsüklit ja sai lõpuks 18 külmutatud munarakku, soovituslik oleks 20-30. Samuti külmutas
ta viis doonorspermaga viljastatud embrüot. See läks talle maksma 45 000 dollarit.
Eestis munarakke ei külmutata. Lastetuse ravi ja meditsiinigeneetika Nova Vita kliiniku juhatuse esimehe Andres Salumetsa sõnul pole munarakkude
külmutamise võimaluse vastu siiani keegi ka huvi tundnud. "Mõte on ilus, aga ma ei usu, et see väga populaarseks saab. Tehnoloogiliselt oleks see
võimalik," ütleb Salumets.
Eestis veel tulevikumuusika.
Salumetsa hinnangul pole munarakkude külmutamine aga tehniliselt veel nii kaugele arenenud, et seda piisavalt tulemuslikult teha. "Võimatu see pole,"
ütleb ta, aga lisab, et rasestumise tõenäosus on üliväike. Siin hakkab kaasa mängima mitu tegurit. Munarakud on embrüotest õrnemad ega ela tihtipeale
külmutamist ja sulatamist üle. Salumetsa sõnul ei piisa kümne munaraku külmutamisest, et last saada. Ainuüksi kehavälisel viljastamisel tuleb kümne
munaraku kohta üks laps. Seejuures pole külmutamise ja sulatamisega munarakkude kvaliteeti halvendatud.
Tooni hakkab andma ka naise vanus. Salumets kinnitab Ameerika arstide väidet, et pärast 37-ndat eluaastat kehveneb munarakkude kvaliteet märgatavalt,
mistõttu tuleks laste saamisele mõelda juba varem. Andres Salumets arvab, et vast 5-10 aasta pärast võib munarakkude külmutamisega rasedust plaanida.
Küll aga külmutatakse Eestis munasarjakude, kui naisel on kasvaja ja ta peab minema keemia- või kiiritusravile, mille käigus munarakud hävivad. Sel
moel saab munasarjakoe tükikesi naisele tagasi siirdada ja ta võib veel lapsi saada.
Praegu sünnib Eestis umbes 2% lastest kunstliku viljastamise tulemusel, mis on Salumetsa sõnul hea tulemus ja Euroopa keskmisele üsna lähedal. Kunstliku
viljastamisega tegeleb Eestis neli kliinikut ja Salumetsa hinnangul on seda täiesti piisavalt.