Abordist

Abordiks nimetatakse tehislikku või iseeneslikku raseduse katke(sta)mist. Haigekassa hinnakirjas on see nime all soovimatu raseduse katkestamine naise enda soovil. 25. novembril 1998. aastal võeti Eestis vastu "Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus", mis määrab kindlaks raseduse katkestamise ja steriliseerimise tingimused ja korra. Seal seisab, et raseduse katkestamine on embrüo või loote eemaldamine emakaõõnest kirurgiliselt või ravimite manustamisega. Eestis kasutatakse kirurgilist meetodit. Naise rasedust võib katkestada üksnes tema enda soovil. Enne raseduse katkestamist vormistavad naised kirjaliku sooviavalduse. Patsiendid kirjutavad alla nõustamisaktle, kus on kirjas abordi võimalikud riskid ja tagajärjed.
Rasedust võib katkestada, kui see ei ole kestnud kauem kui 11 nädalat. Kuni 21. nädalani võib rasedust katkestada arstide otsusega vaid siis, kui rasedus ohustab raseda tervist, sündival lapsel võib olla raske vaimne või kehaline tervisekahjustus, raseda haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvatamist, rase on alla 15- või üle 45-aastane. Rasedust võib katkestada ainult naistearst ja ainult vastavat riiklikku tegevuslitsentsi omavas tervishoiuasutuses.
Eesti Pereplaneerimise Liidu andemetel katkestatakse Eestis igal tööpäeval ligikaudu 50 rasedust. Siiski on abortide arv aastate jooksul vähenenud. Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi väljaandes "Eesti Meditsiiniline Sünniregister 1992-2001. Eesti Abordiregister 1996-2001" on kirjas, et 1992. aastal tehti 28 403 aborti, aastal 2001 aga 14 055 aborti.
TÜ Kliinikumi naistekliiniku günekoloogia osakonna juhataja Ülle Kadastiku sõnul on tõetera väites, et aborte tehakse suvel pisut rohkem kui talvel, sest viljastumine langeb kokku soojade ilmadega, kuid tema sõnul on olukord siiski palju parem kui 10 aastat tagasi. Naistearst Galina Litteri sõnul on abordid probleemiks ka tänapäeval. See on probleem kogu maailmas, mitte ainult Eestis. "Abort on üks kontratseptsiooni meetoditest ning see on paratamatus ja fakt," ütleb ta.
Ülle Kadastiku sõnul teevad rohkem aborte alla 25-aastased noored naised. Noored on seksuaalselt aktiivsemad ja neil on rohkem juhuvahekordi. Olukord on siiski aastatega paranenud, kui varem ületasid abordid sünnitusi mitmekordselt, siis nüüd on aborte ja sünnitusi enam-vähem võrdselt. Galina Litteri sõnul ei saa Eestit enam võrrelda arenguriikidega ega endise Nõukogude Liiduga. Abortide arv on vähenenud tänu nõustamisele. Galina Litteri sõnul peaks kõiki suguelu alustavaid noori ja kontratseptsiooni vajavaid noori nõustama naistearst. Varem räägiti terminist "miniabort", kuid dr Galina Litteri sõnul ei ole olnud sellist terminit üheski arenenud riigis. "See termin mõeldi välja Venemaal, et aborte saaks teha polikliinikus," ütleb ta. Selle all mõeldakse kirurgilist aborti ja ei ole vahet, kas rasedus on kestnud 6 nädalat või 8 nädalat.
Terapeutilist aborti ehk preparaati mifepristoon (RU-486 - ravim, mis katkestab raseduse) Eestis veel ei ole. Kui see tuleb, saab dr Galina Litteri sõnul selle hind olema nii kõrge, et seda saavad endale lubada vaid vähesed. Ka vajab selle preparaadi kasutaja arstiga head koostööd ning patsiendi arusaamist oma seisundist. Dr Ülle Kadastiku sõnul ravim nii hea ei olegi, sest sellel on palju kõrvaltoimeid ja paljudele naistele see ei sobigi.
"Soovimatu raseduse katkestamine on kõikidest kontratseptsiooni meetoditest kõige halvem, kuigi ta kuulub nende hulka. See meetod on vajalik, kui on olnud vägistamine, intsest või mõni muu vägivaldne vahekord," ütleb Galina Litter. Rasedusi katkestatakse ka meditsiinilistel näidustustel. Meditsiinilistel põhjustel võib katkestada kuni 21. nädalat kestnud raseduse. Meditsiinilisteks põhjusteks võivad olla emapoolsed ja lootepoolsed põhjused. Emapoolsed on ema eluohtlik seisund või tervise halvenemine. Lootepoolsed - kui loode on hukkunud või tal on arstlikult tõestatud väärarendid. Naine võib väärarendiga lapse sünnitada- see on tema otsus. Dr Galina Litteri sõnul pole meditsiiniliseks põhjuseks see, kui mees on alkoholi või narkootikume tarvitanud. Ka ei aita tema sõnul psühhiaatri tõend. Need ei ole vastunäidustused.
Abort on väga kahjulik, see on vägivaldne sisenemine organismi hormoontalitlusse. Rasedus on olemas ja 10 minuti pärast seda enam ei ole. See on šokk munasarjadele ja organismile. Abordi tagajärjel võivad tekkida tsüklihäired. Ei ole teada, kas menstruatsioon üldse taastub või kuidas munasarjad tööle hakkavad ning naine võib abordi tagajärjel jääda viljatuks.
Abort on operatsioon ja iga operatsiooniga kaasneb risk. Emakakaela laiendamine on füüsilise jõuga tegevus patsiendi soovil. Abort on väga traumaatiline ja pimesi teostatav operatsioon, mida tehakse instrumentidega, mitte silma kontrolli all ja kõik instrumendid on metallist. Need on teravad, riskantsed ja väga ohtlikud. Instrumendid võivad perforeerida emaka, võib tekkida verejooks, emaka kaela rebend jm. Abort on eluohtlik operatsioon, mis võib lõppeda surmaga, mida on õnneks juhtunud üliharva.
Abordi tagajärjel võivad tekkida tüsistused, mis on põhjustatud organismi eripärast. Kui patsienti on halvasti uuritud, võivad tekkida põletikud. Põletike tagajärjel võivad munajuhad umbuda ja tekkida viljatus. Põletike teke sõltub sellest, kui suur on organismi immuunsus. Abordi järgset põletikku võivad põhjustada mädased hambad või mandlid, rääkimata gonorröast ja klamüüdiast, mida loomulikult enne operatsiooni ka uuritakse. Kõigile tekitajatele ei saa aga uurida.
Loomulikult lisandub veel psüühiline üleelamine. Algul tuntakse kergendust, kuid psühholoogilised probleemid võivad tulla alles aastate pärast. Mõistusega tuntakse, et tehti enda jaoks õigem otsus, kuid meeltega tuntakse kahetsust. Sotsioloogide väitel on psüühilise trauma põhjuseks eelkõige see, et naise üks suuremaid rolle on sajandite jooksul olnud emaks saamine ning kui siis emaks ei saada või ei taheta saada, ollakse häbistatud ja süümepiinades.
Dr Galina Litter on olnud günekoloog 22 aastat. Tema praktikas on üks naine öelnud teostatud abortide arvuks 40! Samas on ta näinud patsiente, kes on katkestanud elu esimese raseduse ja pole kunagi enam rasedaks jäänud.
Dr Litter ütleb, naistearstid ei jaga kortereid, raha ja vastutustundlikke mehi. "Need on sotsiaalsed probleemid, mis ei puuduta meditsiini," ütleb ta. "Kas te olete kindlad, et saate kunagi soovitud raha? Või nii suure maja, kui tahate?", küsib ta. Naistearstide missiooniks on tema sõnul see, et terve naine sünnitaks terve lapse! Tema õpetaja prof Gross on öelnud, et esimene laps tuleks sünnitada kuni 25-aastaselt ja kõik soovitud lapsed kuni 35-aastaselt.
Samas aborte keelustada ei tohiks. Kui see on inimesele elu ja surma küsimus, on arstide kohus teda aidata ja nõustada. Abortide keelustamise korral tõuseks kriminaalabortide hulk, mis aga oleks lõppkokkuvõttes naiste tervisele veel ohtlikum. Suhtumist aborti tuleb muuta. Kui see on aga naise soov, siis naistearstid on võimelised aitama hädasolijaid. Seaduse järgi ei saa sundida naistearsti katkestama rasedust.. Ja otsustaja on ainult naine ise. Teised on vaid nõustajad, kellegi teise soovil naise rasedust katkestada ei tohi, sest siis oleks see inimõiguste rikkumine.
Dr Galina Litteri sõnul vähendaks abortide arvu naistearsti plaaniline regulaarne külastamine. "Sünnitamata naine peaks aastas kaks korda külastama naistearsti.", rõhutab ta. Naist nõustatakse, haritakse ja tema käest küsitakse, kas ta soovib rasedusest hoiduda või sünnitada. Kaasajal on võimalik 6 kuu retsept antbeebipillidele.
Dr Litter toob ilmeka näite, mida rääkis arstide liidus loengut pidades sõjaväe kaplan. Gruusia vaimuliku juurde tuli rase naine, kellel oli juba kuus last. Ja naine küsis vaimuliku käest, et mida ta peab tegema, kuna tal on juba nii palju lapsi. Vaimulik vastas naisele, et miks sa tahad kaotada selle sündimata lapse, miks sa ei kaota siis mõnda olemasolevatest.

Naiste lood

Maarika lugu:
Sellest on möödas ligi 20 aastat, kuid iga kord kui mõtlen sellele, võpatan tahtmatult. Olin tollal vaevalt 18aastane kui jäin ootamatult rasedaks. Käisin noormehega umbes pool aastat ja peale meie esimest vahekorda jäin kohe rasedaks. Ega tol ajal polnudki mingeid rasestumisvastaseid vahendeid kui ainult kondoom. Kodus räägiti ainult sellest, et ei tohi olla mingit lähedast suhet noormehega enne abielu, mis tänapäeval tundub küll enamusele tobedana. Otsustasime teha aborti, kuna me ei olnud valmis lapse peale mõtlema. Armastus tundus olevat suur ja lubasime jääda truuks teineteisele elu lõpuni.
Abort ja sellele järgnev periood kulgesid iseärasusteta. Vaatamata selle, jäi mul mingi süütunne püsima, mis jälitab mind siiani. Üsna pea me ka abiellusime ja olime õnnelikud hetkeni kuni ma jäin kohe uuesti rasedaks, mis katkes iseeneslikult. Nii mul katkes järjest kolm rasedust. Olime õnnetud ja samas ka meie suhe hakkas nõrgenema. Lõpuks me lahutasime. Mehel on nüüd kolm last, minul ei ole ühtegi. Olen üksik ja ei taha kedagi endaga siduda. Mõtlen ikka, et kui ma poleks tookord rasedust katkestanud, ehk oleks olnud kõik korras. Ega mul polnudki suurt vajadust rasedust katkestada, õppisin küll ülikooli I kursusel, poiss aga juba töötas. Arvan, et oleksime pidanud ehk saama kellegi toetust ja nõuannet, seda meil paraku polnud.

Mari 35:
Oma esimese raseduse katkestasin 20aastaselt. Elukaaslane polnud lapse saamiseks sel hetkel valmis ja mina kartsin, et ei saa üksi lapse kasvatamisega hakkama. Elasin seda väga raskelt üle. Olen siiani kibestunud, kuna poole aasta möödudes esimese raseduse katkestamisest soovis ta last.

Raseduse filosoofia ütleb, et abort on elu hävitamine.
Iga abordiga lõppenud rasedus võib olla naise viimane rasedus.

Võimalikud vigastused:

Ajakiri "Tervis Pluss" Agnes Männiste
Vestluses osalesid:
Dr.Galina Litter
Evita Grupp OÜ Naistearstid Pirita Perearstikeskuses naistearst

Dr.Ülle Kadastik
Tartu Ülikooli Naistekliiniku günekoloogiaosakonna juhataja